Hello,

We are back together in Longyearbyen (main settlement in Spitsbergen)! Timo arrived with a flight on 29th of March. Meanwhile kayaks have been arrived too. Now we can better join the forces for the final push of preparations.
Russians are here, but there hasn't been yet any flight up to the Barneo ice camp. They stay stand by here and Antonov is parked at the ariport. But the first flight should go in very next days.
We do same time some modification with our kayaks and test out our gear. Just had a small skiing with our custom made strengthen core skies by Fischer. They feel good! Though we have used to have longer skies with better gliding properties before, then for the Arctic Ocean trip we need short well maneuverable skies with good grip, to be able better handle 120kg kayaks in pressure ridges. It gonna be skiwalk anyway. So it was bit weird to ski with them now in normal conditions in mountains - way too much friction:)
We experience some lower temperatures now. It is rather normal here in April. Thermometer notch can easily drop down to -20 deg C. Yet, the winter has been abnormally warm and the fjords are ice-free. Many places, where people have used to cross by snowmobiles, are now all open. The worst happened for beautiful two-masted Dutch schooner Noorderlicht, which frozen into ice is used to stay every winter in Templefjord, acting as a camp for tour operator Basecamp clients. There was very few ice in fjord this year and it broke up now, released ship before the top of the season would have started.
We follow the ice maps and satellite images every day and can see some improvements happening in the key zone, what is the northern coastal area of Nordaustlandet island, where our depot is out. Whether these improvements are enough and would continue, is very hard to say. The fact is that there has been very unfavorable season for us and making the decision is a hard case. This gonna be really last minute decision.
We have already more or less fixed the plan B, or in other words what we are going to do if cannot do the North Pole trip this year. It's still early say it out but the test trip also seems to come something unique...
We will keep you informed!


Greetings!

Timo and Audun



Tervitus!

Oleme taas koos Longyearbyenis (Teravmägede suurimas asulas)! Timo jõudis kohale 29. märtsi lennuga. Vahepeal on saabunud ka kajakid. Nüüd on meil koos olles võimalus anda viimane lihv ettevalmistustele.
Venelased on siin, kuid ühtki lendu Barneo jääjaama suunas pole veel tehtud. Nad on valmis minema ja Antonov seisab lennuväljal, kuid ilmselt kehva ilma või jääle rajatava lennuraja tõttu pole veel starditud. Eeldatavasti aga üsna peagi esimene lend teele läheb.
Meie siin senikaua modifitseerime veel oma süstasid ja testime varustust. Just hiljuti proovisime oma uusi tugevdatud sisuga Fischeri suuski, mis meistrid tehases meile valmistasid. Tundusid väga head! Ja kuigi me varasemalt oleme harjunud kasutama pikemaid ja parema libisemisega suuski, siis Põhja-Jäämere puhul on olukord erinev. Siin on tarvis lühikesi, hea manööverdamisvõime ja korraliku pidamisega suuski, mis laseksid 120kg koormat vedada ka väga ebatasasel rüsijäävallidega alal. Nii et see saab olema üks suuskadel kõnd. Nii oli natuke kentsakas neid suuski kasutada nüüd normaalsetes oludes mägede lumel - sellise pidamisega sõidaks Tehvandi tõusu iga mees:)
Meil on siin nüüd natu madalamad temperatuurid. Talvetunnet ka natuke. See on ka üsna tavaline aprillis. Termomeetri pügal võib kergesti langeda -20 kraadini ja allapoolegi. Siiski on talv olnud siin Arktika väravas ebatavaliselt soe ja fjordid on enamuses jäävabad. Paljud sellised kohad, kus inimesed on harjunud sel ajal mootorsaanidega üle fjordide sõitma, on nüüd lahtise veega. Kehvasti läks ka hollandlaste kauni kahemastilise kuunari Noorderlicht jaoks, mis on harjunud talvituma jäässe külmununa Templi fjordis, kus laev tegutseb välilaagrina siinse retke korraldaja Basecamp'i jaoks. Sedapuhku oli fjordis väga vähe jääd ja nii nagu karta oligi, lagunes seegi ja laev vabanes jääst enne tipphooaega.
Me jälgime jääkaarte ja satelliidi fotosid iga päev ja märkame mingit jääolude paranemist meie võtmekohas, milleks on Kirdemaa saare põhjapoolne rannikumeri. Koht, kus peaksime triivjäält saama kindlale maismaale. Seal paikneb ka meie moonaladu. Kas need märgid on aga piisavad ja jääolud jätkuvalt vajalikul määral paranevad, on raske öelda. Fakt on see, et meie jaoks on olnud väga ebasoodne talv ja jääd on sellel aastal kriitiliselt vähe. Otsustamise teeb see väga raskeks, ja nii saab olema tõesti viimase minuti otsus, arvestades kõiki asjaolusid ja riske.
Suures osas oleme me arutanud ja paika pannud ka varuplaani, juhuks kui me tõesti sel aastal ikkagi poolusele ei pääse. Vara on seda veel välja hõigata, kuid paistab, et ka testretk saab olema üks unikaalne esmaüritus... Sellekohane mõte mõlkus meil tegelikult juba aastaid tagasi, kuid jäi logistiliste raskuste tõttu ära.
Eks me hoiame kursis!


Kõike kaunist!

Timo ja Audun